Jõgi voolas läbi linna

Draamateatri veidi üle aasta vana Antti Tuuri kirjutatud ja Ingomar Vihmari lavastatud „Jõgi voolab läbi linna“ kohta leidsin ma netist ainult 2 blogisissekannet. Samuti oli teatrisaal pooltühi. See on imelik, sest minu arust on tegu väga hea lavastusega!

Ma pole pikka aega nii ehedat ja tabavat olustiku kujutamist näinud. Kuigi Soome tükk, aga sellegipoolest nagu nõuka-aega kujutav (ja nii mõneski kohas ka tänapäevane) mööbel, riietus, muusika! Tumepunaste kroogitud kardinatega pisike lava bändi jaoks, värviliste vilkuvate tulede ja sildi „Restoran TÖÖ“ taustal. Pintsaku ja dressipükstega vabriku direkor, miniseelikutes keskealised ööklubibeibed, nahktagis ja Adidase tossudega luuser jne.
Kuigi tegu on soomlastest rääkiva tükiga, võib selle üks-ühele eestlaste looks ümber teha. Eriti veel praegusel ajal, kus aktuaalsed teemad on depressiivsed väikelinnad, sundpuhkused, koondamised jms.
Laval astub üles tervelt 17 näitlejat. Viimne kui üks karakter on omamoodi, huvitav jälgida, koomiline ja suurepäraselt tabatud. Keskseks kujuks on Anti Reintali mängitud põhjamaiselt napisõnaline mühakas Ilmari, kelle ümber keerlevad pidevalt näägutav ja tänitav ema, ainult sõjamälestusi rääkiv isa, luuserist vend, trükikojatöölised, joodikust kunstnik, ning üks armastusest pimestatud tütarlaps, kes vaikides vaatab pealt, kuidas Ilmari tema veinipokaali tühjaks joob või ei märka tütarlapse anuvaid pilke, et päästa mind ometi oma joodikust sõbra ahistamisest.

Ja niiviisi kulgebki kogu tükk umbes nagu „Sügisball“, kus midagi erilist justnagu ei toimukski, kuid ometi ei hakanud mul kordagi igav. Pigem vastupidi: lõpp tuli nii ootamatult. Stseenid vaheldusid hoogsalt. Stseenide vahel läks lava pimedaks ja inimesed liikusid uuele asukohale, taustaks kõlamas rütmiline trükikoja masinate müra. Vahele oli pikitud ka päris palju laule. Lauluhäält said demostreerida pooled näitlejad nii solistide kui taustalauljatena elava bändi saatel.
„Sügisball“ meenus mulle tegelikult päris mitme koha peal. Ilmselt sellepärast, et mõlemas on kujutatud ängistavat ja rusuvat eluolu inimeste kurbade saatustega, kuid erinevalt filmist ei jäänud mulle peale teatrietendust vaadates samasugust tunnet. Pigem oli hea meel hea teatrielamuse üle.

Kõik näitlejad olid väga-väga head! Margus Prangel hakkab juba tõsiselt ohustama mu lemmiknäitlejate esikohanumbreid! :) Tema mängis robustset isehakanud ärimeest, kes müüs ukselt-uksele 1001 öö muinasjutte ning hiljem otsustas pornolehtedele üle minna. Ülimalt koomilise rolli tegi Tiit Sukk. Ma ei suutnud naeru pidada, kui ta end täis jõi ja mingeid imelikke täiesti rütmist väljas tantsuliigutusi tegi :D Kui ma ei eksi, siis esmakordselt nägin Lauri Laglet laval. Temal oli 4 pisirolli, millest enim jäi meelde kiitsakas teksatagi ja kauboisaabastes noor trükikojatööline, kes purju juues nutta tihkus, sest isa heitis tema ema üle halba nalja.
Oehh.. ma peaks siin nüüd kõik näitlejad ja rollid üles lugema.. :)

Ühest asjas on pagana kahju. Laulusõnad olid kehvasti kuulda. Ma ei oska öelda, kuidas Draamateatri suures saalis see akustika töötab. Äkki tagant poolt oleks sõnadest paremini aru saada? Igaljuhul oleks igavesti vahva olnud, kui näiteks kavalehel oleks Merca ja Aapo Ilvese poolt tõlgitud Leevi and the Leavingsi ja Juice Leskineni laulusõnad ära trükitud...

Vaatamist-kuulamist väärt tükk!


Üks näide lavastuses kõlanud lauludest. (kahjuks ei mäleta, milline näitleja seda lugu esitas)




Ei tea, miks Draamateater fotode jagamisega nii kitsi on :)

"Jõgi voolab läbi linna" - Eesti Draamateater