Wabariik ja muud

Lõpuks sai kauaoodatud Tõe ja õiguse 3. osa nähtud. Nii väga oleks tahtnud parafraseerida: kaua oodatud - kaunike. Aga kahjuks mitte. Vägisi tuleb meelde tänavuste teatriauhindade kätteandmise saatest Perkilese etenduse Tarsose stseen, kus Andres Mähar seda väikest tüdrukut mängib ja 'suveprojekti' asemel kibestunult karjub: haltuura!
Kõik jäi kuidagi poolikuks ja etendus venis. 2 sellist hetke, mis kohe meelde tuleb: hukkunute nimekirja ettelugemine (samal ajal kui näitlejad seljaga publiku poole seisavad ning mõned neist elu eest naeru üritavad tagasi hoida. seda on õlgade vappumisest näha) ja see hetk, kui Tõnu Kark lähkrist piima joob ja Liine seal kõrval kannatlikult ootab. See nali, mis on nii hea 2. osas, kui koolipoisid piima jõid, nii et kõigil olid piimavuntsid ees, ei tundunud enam sugugi naljakas, kui Vargamäe Andresega sama juhtus. Pigem see ärritas mind väga, et kas tõesti on KÕIK ideed otsas?! ja ka kõik rekvisiidid, et pidi kasutama näiteks sama Puškini pilti, mis 2. osas?!
Veel häiris mind Indrek. Kuigi Alo Kõrve mulle väga meeldib, ei suutnud ma kuidagi etenduse jooksul jätta mõtet: miks ta nii rõõmsa näoga on, see pole ju Indrek... Minu Indrekul on ikka ainult Argo nägu ja hääl.. :) Tõnn Lamp on igas rollis täpselt ühesugune. Tõnu Kargi ülemängimine pole mulle mitte kunagi meeldinud.
Olgu.. ega kõik nii negatiivne polnud. Esiteks peab ära märkima, et ilmaga vedas meil ikka väga. Tallinnast sõitma hakates sadas vihma ja ka tagasi tulles hakkas sadama, aga etenduse ajal.. ainult päikesepaiste!
Mulle meeldis see 'lava'. Kogu see heinamaa oli ära kasutatud, hobused silmapiirilt kappamas, sõdurid marssimas, nii et müdinat oli kuulda.. eriti meeldisid mulle need ristid.. kuidas neid järjest tuli ja tuli..
Mahalaskmised.. püssipaugud ja inimeste mahalangemised.. see oli mõjuv, see käis kogu kehast läbi. Kõige rohkem torkas südamesse see hetk, kui Ants karjus: 'Isa, ma lähen!' ning sõjamees ootas, kuni ta sobivasse kaugusesse jõudis joosta ning siis kõlas lask.
Enne etendust dilemmatasin mõnda aega, kas lugeda tõe ja õiguse 3. osa enne Vargamäele minekut läbi või pärast. Teine osa sai mul just läbi ja sealt oli nagu kõik mu kujutlusvõime pühitud :) Indrekul oli Argo hääl ja nägu, Maurus oli Aivar Tommingas jne. Aga et pisutki üllatusmomente säilitada, otsustasin lõpuks enne etenduse ära vaadata, et pärast raamatust selgust saada kui midai segaseks peaks jääma. Nüüd ma tunnen, et peakski kohe lugemisega alustama, et mingitki selgust saada, miks Indrek revolutsionääridega ühines või miks Kristi end tappis ja palju muid asju.
Publik aplodeeris püstiseistes. Seisin minagi.. aga minu austus läks näitlejatele, kes peavad mängima nii päikeses, kui vihmas, soojas ja külmas, päeval ja öösel..