Mina ei teadnud Ruja bändist suurt midagi. Tean vaid tuntumaid laule, Rannapit, Nõgistot ja Alendrit. Aga ei midagi ajaloost. Nüüd tean siis tunduvalt rohkem, osalt etenduse tõttu ja osalt sellele, et mu vanem õde mulle hiljem natuke tausta selgitas.
Nii et siis lavastuse sisu koha pealt võiks öelda, et mingi pildi ta Ruja ajaloost andis, kuigi minu meelest keskenduti liiga palju Rannapile ja mingitele lõpututele pidutsemistele. Kuigi, eks ilmselt nad pidutsesidki palju jne. Ja nagu peaaegu kõikides arvustustes ja kommentaarides on kirjutatud, tundus ka mulle, et lõpp vajus kuidagi ära. Selline tunne jäi, et tegijatel sai jaks otsa asi lõpuni välja mõelda.
Näitlejate koha pealt ei pea vist mainimagi, et suurim au ja kiitus läheb Priit Võigemastile, kes oli täpne Rein Rannap. See, et Sergo Varesel suurepärane lauluhääl on, ei üllata mind enam ammu. Alguses, kui kuulsin, et näitlejate hulgas on ka Risto Kübar, olin mõnevõrra üllatunud, sest vokaalselt ei ole ta küll võrreldav Priidu või Sergoga, aga etenduse ajal, kui sain aru, et ta Nõgistot mängib, kes väidetavalt ka väga hästi laulda ei osanud, sain Risto kaasamisest lavastusse aru. Kitarri mängides täiesti imetabane sarnasus Nõgistoga. Mäletan telekast hästi vanu muusikasaateid, kus ta seal pill kaelas 'tõmbles' ja grimasse tegi. (viimasel GEPi etendusel oli Ristol juba pea blondeeritud ja ma olin pehmelt öeldes jahmunud tema uuest 'lookist' :) , aga ma loodan, et ta peale Rujat oma loomuliku juuksevärvi taastab! :D )
Ja 'laast but not liist' üks minu lemmikumaid naisnäitlejaid Evelin Pang. Mul tulid külmavärinad peale, kui tema laulis. Ta on lihtsalt jumalik!!!
Teised tegelased jäid rohkem tahaplaanile. Aga Tõnis Mägi võiks küll veel ära märkida. Peale etendust me seltskonnas spekuleerisime, et äkki Mägi ikka kehastas kedagi kindlat, sest miks peaks lavastusse sisse tooma mingi suvalise joodiku ühte laulu laulma.. Tõnis Mägi sissetoomine lihtsalt tema enda pärast on ju ka küsitav, sest nimi Ruja peaks niigi müüma. Ei tea.
Kaamerate ja suure ekraani kasutamine oli siin lavastuses täiesti hädavajalik, sest mina 21. reast ei näinud peaaegu üldse lava. Ja peab ütlema, et see kaameratöö ja rezhii oli täiesti filigraanne! Kui võrrelda laval toimuvat ja ekraanil nähtut, siis tundus küll, et kaameratöö oli väga täpselt läbi mõeldud ja paika pandud, et mis hetkel keda näidata. Super!
Ja muidugi NO-teatrile väga iseloomulik, et tunnustati ka tehnilisi töötajaid, kui Võigemast lauldes lava taga käis, inimestel kätt surus, kaamera kannul.
Miinuste koha pealt tuleb kohe meelde 2. Esiteks ilmaga ei vedanud üldse. Kogu etenduse aja sadas vihma. Alguses olin ma suhteliselt optimistlik ja mõtlesin, et pole hullu, kogu suve on saadud teatrit ilma vihmata vaadatud, las see viimane siis olla vihmane. Aga lõpuks ajas ikka närvi küll see pidev sadu.
Teine miinus on seotud lavastuse endaga. Nimelt laul 'Teisel pool vett'. Mulle see laul väga meeldib. Ma ei tea selle laulu sündimise tagamaid või põhjuseid, aga sel laulul on minu jaoks siiani olnud mingi eriline aura. Ilmselt tekkis see aura peale Alenderi surma. Ja seda vastumeelsem oli näha laval selle laulu ajal mingit rõvedat läbu ja orgiat :(
Mis veel Ruja lauludesse puutub, siis kui lauldi 'Need ei vaata tagasi', tuli mul meelde eelmise aasta Eesti otsib superstaari eelvoor ja mulle tundub, et üks kutt sealt rikkus vist minu jaoks igaveseks selle ilusa laulu.
Muide, lavapaigas oli silt 'ERR salvestab', nii et ilmselt on lootust Ruja rockooperit veel televisoonist ja/või DVD'lt näha! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar