Pildialbum meie elust

Sisututvustuses kõlavad lavastuse „Tarbetud inimesed“ iseloomustavad sõnad nagu „tragikomöödia“ ja „koomiline draama“. See teeb mind natuke nõutuks, sest minu arust lavastus ise ei olnud küll kuidagi koomiline. Pigem vastupidi.. OK, seal oli küll mingeid muigele ajavaid hetki, aga üldine pilt oli siiski nukker.

Lugu on ühest perekonnast, naisest, mehest ja naise kahest sõbrast. Mees, perekonnapea, ehitaja, jääb töötuks. Ja ei, ta ei kuku ohkeldamatult jooma, vaid hakkab hoopis oma naist peksma. Naine laseb sel toimuda ning kannatab vaikides. Naise sõbrad, lapsepõlvesõber ja kolleeg supermarketist, vaatavad pealt. Püüavad küll ühte või teist õpetada ja silmi avada, kuid siiski jäävad kõike ohutust kaugusest pealt vaatama. See võib olla lugu meie naabritest, sõpradest, meist endist.

Näitlejatest ei tekitanud keegi mus erilist elevust. Siiski meeldivalt üllatas Marilyn Jurman. Kui mulle pole ta siiani eriti sümpatiseerinud (puhtalt ekraani vahendusel näinud rollide põhjal), siis sellel etendusel jättis ta hea mulje. Katariina Lauk on alati hea, Margo Teder suutis pinget hoida ja Tanel Saar oli ainuke, kes kogu loosse veidi komöödia nooti sisse tõi.

Nii et jah, lavastus oli küll praeguse aja tõsistel ja valusatel teemadel, kuid minust jäi ta „ohutusse kaugusesse“.

"Tarbetud inimesed" - VAT Teater