Jaak Prints vs Keiserlik kokk

Käsi südamel: Keiserliku koka piletid sai AINULT Jaak Printsi pärast ostetud. Ülejäänud osad lavastusest (siin pean ma silmas eelkõige Gert Raudsepa ja Maria Soometsa) tulid juba meeldiva boonusena, n-ö. Jaak on minu ja tegelikult kogu mu pere lemmik juba tükk aega olnud. Kuigi, ei saaks öelda, et esimesest etendusest saadik. Eelmine aasta, kui ma GEPi vaatamas käisin, ei jäänud ta mulle millegipärast meelde. Samas, ei jäänud mulle tookord keegi nii väga eriliselt silma, võib olla ainult ehk Risto Kübar. Ja ma ei suuda isegi siiamaani meenutada, kas oli see Jaak või Risto, kes mulle ütles: oo, teie olete VÄGA hea naine! :)

Etendusest siis nii palju, et alguses see mulle üldse ei meeldinud. Mängu ei saadud käima, kõik tundus kuidagi punnitatud ja üldse mitte naljakas. Vähemalt mulle mitte, sest Kivirähki huumor on selline, mis kaugeltki mitte igale inimesele peale läheb. Samuti ei saanud ma üle tundest nagu tegu oleks mingi kultuurimaja tasemel tehtud teatriga. See vist tuli põhiliselt sellest lavast ja lavakujundusest.

Aga siis tuli lavale Maria Soomets. Juba tema välimust vaadates oli raske tõsiseks jääda! Ja kui ta veel suu lahti tegi..! Sellest hetkest ma leebusin ning suutsin isegi Kivirähki naljade üle naerma hakata. Nagu näiteks see liikuv laud.. Nii haige nali aga naersin ikkagi..

Ma nägin Maria Soometsa esimest korda laivis. Ta mängis oma rolli suurepäraselt! See, kui ta rääkis, kuidas ta sünnipäeval käis ja sardellimürgituse sai või kuidas lõpus lõkke ääres Eduard tema viimase sardelli näppas ja kuidas ta siis seda sardelli seal Egon Nuteri näppude vahel vaatas.. Ausalt, mul oli tahtmine püsti hüpata ja talle pai minna tegema!

Mul on veel üks suur lemmik NO-teatrist: Gert Raudsep. Tema mängist Aadu Hinti, kes oli selline ülitüütu tegelane. Muudkui käis Tuglastel külas aru andmas, kuidas tal oma naise Minniga abielukriisi lahendamine läheb ning kuidas ta püüdis elu eest kõigile selgeks teha, et ta pole hull. Käis ringi ja nõudis igalt ühelt vastust, silmi punni ajades: 'Vaata, kas mul on hullu silmad?!'. Ta on lihtsalt suurepärane näitleja!

Ja loomulikult ei tulnud mul pettuda Jaak Printsis. Temal oli eelkõige õhtujuhi roll. Selline üleolev ja ülbe. Peab ütlema, et ma poleks iial suutnud ette kujutada, et Prints võiks üldse kunagi ülbe olla, sest mul on temast ettekujutus kui äärmiselt lahedast ja toredast inimesest. Aga see ei tähenda, et ta poleks oma rolliga hakkama saanud. Väga hästi sai ja mitte ainult. Peale õhtujuhi pidi ta veel teisigi tegelasi kehastama. Saarlane Tönis, Ado Vabbe, Minni, Jakobson..

Kõige paremini tuli tal see Vabbe mängimine välja. Ausalt öeldes võitiski Jaak Prints meie südamed nohiku rolliga 'Naftas' ja Vabbe oli umbes samasugune õrnahingeline kunstnik. Printsile nii hästi sobivad need 'äpu' rollid! :)

Nagu ma juba kunagi vanemates postitustes olen maininud, jumaldan ma saare murrakut. Ja ohoo, kui Prints ise saarlast mängib.. Maailma parim asi! :))

Nüüd ma olen juba väga pika teksti kirja pannud, kordagi ülejäänud kolme näitlejat mainimata. Ka nemad meeldisid mulle, aga kõige vähem neist Kleer Maibaum. Teda ma nägin samuti esimest korda oma silmaga ja ma mitte ei suutnud unustada, et ta 'Kodu keset linna'-Helen on. Samuti õnnestus mul kuidagi tähele panemata jätta, miks tema kehastatud Elo vahepeal laulma hakkas. Aga muidu, väga ilusti laulis.

Egon Nuter oli oma tuntud headuses. Temast on mul alati mulje jäänud kui lahedast komöödianäitlejast. Ka Raimo Passile ei oska ma midagi ette heita, kuigi natuke varju tema tegelaskuju jäi kogu selle loo ajal. Osalt muidugi selle pärast, et pool etendust pidi ta olema teki all ehk 'põlu all'. Minu arust oli see põlu ehk teki all olemine üldse üks naljakamaid ideid lavastuse juures.

Mina igal juhul lahkusin Viinistu katlamajast naeratus näol!