Unustasin end vaatama

Kõigepealt ma tahaks ära mainida selle, et käisin nädalavahetusel Viljandis folgil ja olen nõus kõigi nendega, kes arvavad, et vabalava uus asukoht on nõme! Ja absoluutselt mittenõus kõigi nendega, kes arvavad, et folgil on probleeme alkoholi liigtarbimisega. Minul oli igaljuhul tore ja mingit padujoomist ma seal küll ei näinud. Kõik.

Olen täna isamaaliselt häälestatud, sest käisin eile GEPi vaatama. Minu arust võiks see lavastus olla igale eestlasele kohustuslik! Äkki peaks presidendile palvekirja tegema? :D Aga parem mitte.. vaesed näitlejad, kes peaksid etendust miljonile inimesele mängima.. või tegelikult ju vähemale kui miljon.

Kui ma eelmine talv seda lavastust esimest korda nägin, ei meeldinud mulle esimene vaatus üldse. Ma ei saanud aru, kuhu ma sattunud olen. Mingi kepijutt ja jube ropendamine, mille peale kogu saal naeris. Teine vaatus aga meeldis väga ning üldkokkuvõttes olin lõpuks ikka päris vaimustuses sellest GEPist.

Teisel korral vaatasin juba veidi teise pilguga. Kuigi arvamus esimesest stseenis jäi endiselt samaks. Mirtel Pohla ja Risto Kübara dialoog oli kuidagi.. nii punnitatud. Jutt kõlas nagu mõnel koolitüdrukul, kes on õpikust teksti endale pähe tuupinud ja nüüd seda monotoonselt korrutab: ma saan lapse, ma saan lapse.
Aga õnneks läks asi kohe paremaks, kui kõik mehed lavale tulid ja laulma hakkasid. Ja mulle nii meeldib see 'hea mehe' stseen. Loomulikult, ei saa ma seda mainimata jätta just sellepärast, et Jaak Prints seal see põhimees on :) Esiteks see, kuidas ta Risto lotovõidu peale kade on, siis ebanormaalselt õnnelik ja lõpuks see n.ö. eht-eestlaslik dialoog: 'Tere. Kuulsin. Miljon? Õnnitlen. Sul on ilus kübar!' Lihtsalt nii naljakas!

Siis tuli 'kuiv trenn' ja hööritamine. Ma istusin esimeses reas ka veel ja Sergo Vares vaatas mulle täpselt silma, kui seal oma liigutusi tegi. Ma ei teadnud, kuhu vaadata ja mul vist hakkas isegi huul värisema. Nii piinlik! :D
Rohkem ma vist ei hakka stseenidest rääkima, aga ühte tahaks veel mainida. Nimelt see hammastepesu ja suudluste kirjeldused. Esimesest korrast ma mäletasin seda stseeni ja nii paljudest erinevatest suudlustest, millest Sergo rääkis. Seekord, peale etendust, tuli mul äkki pähe, et ma ei kuulnudki peale esimest, kallutatud suudlust, enam mitte ühtegi. Sest ma lihtsalt unustasin end VAATAMA... Vaatasin, kuidas Jaak Mirteli hambaid peseb. Ma ei oskagi täpselt seda kirjeldada, aga see oli nii armas ja arglik ja erutav ja veidi koomiline ja ja... unustamapanev! :)

Sisust nii palju, et võrreldes Naftaga on GEPis teemat ikka veidi sügavamalt käsitletud. Naftas oli põhisõnum, et nafta saab otsa ja kõik. Aga mis edasi? GEPis vähemalt oli arendatud teemat sinnani, et OK, teeme selle projekti ära aga kes siis lapsi kasvatama hakkab? Mis saab perekonnast jne. Aga jah.. minul küll sellist tunnet peale etendust ei tekkinud, et nii, nüüd hakkan lapsi tegema. Aga selle eest tekkis eestlase tunne. Mina olen eestlane ja uhke selle üle!
Aga Eesti päheõppimise kohas, kui loetleti eesnimesid, tuli pähe mõte, et mis siis, kui aeg oleks u. 10-15 aastat hiljem ja publikust lavale toodud naisterahvaste ilusate nimede Katrin, Mari, Eve jms asemel oleksid Melissa või Vanessa..

Iga kord, kui ma tahan NO-teatri näitlejatest kedagi esile tuua, peale Jaak Printsi, tuleb mul kõigepealt meelde võib-olla Gert Raudsep ja Tambet Tuisk. Aga siis meenub, et ka Andres Mähar on tore ja Risto Kübar jne jne. Ja lõpuks tundub mulle, et kedagi ära mainides teen ma ülekohut ülejäänud trupile, sest nad on kõik lihtsalt suurepärased!!

Aga ühte ma ütlen küll: jälgige Tambeti nägu, kui ta tantsib! Siis näete, kuidas näeb välja inimene, kes oma tööd armastab :)



Pildid No99 kodukalt.
Ekspressis ilmus paar nädalat tagasi Eero Epneri humoorikas reisikirjeldus, kuidas NO-teater festivalidel käis: http://www.ekspress.ee/2008/07/10/areen/3440-kuidas-no99-euroopas-poosasse-kusi