Õnneks ei ole midagi vaja. Ainult natuke iseennast.

Argu nuud keegi oodaku.
Mitte keegi.
Argu oodaku.
Olema hakakem.
Nii kuis teab, et peab,
nii tapselt peab.
Nonda hea, sest tead,
kuis peab.

Vabandage, langesin meetrumisse.

Ma muudkui vaatan ja imestan, et küll Uku Uusberg ikka jõuab palju. Kogu aeg on tal midagi teoksil. Mulle oli see küll alles teine kokkupuude tema tööga aga juba esimesel korral, ehk siis peale 'Pinki' kasvas minu huvi tema vastu. Peakski nüüd sügisel ka 'Head ööd, vend' ära vaatama.
'Vahepeatust' ootasin juba kevadest saadik pikisilmi: Uku Uusberg ja Linnateatri parimad poisid. See kooslus peaks nii mõndagi ütlema :) Pluss Sandra Üksküla (kes oma rolliga väga hästi hakkama sai)
Oi kuidas mulle see 'Vahepeatus' meeldis! Pealtnäha nii naljakas ja vaimukas, aga kes vähegi süüvida viitsis, siis tegelikult väga sügava sisuga. Muljete põhjal tundub, et igaüks tõlgendab (koik ju tolgendavad! :D) seda omamoodi, vastavalt sellele, mida keegi tähele pani või enda jaoks oluliseks peab.
Minu 'tolgenduse' järgi on näidend tänapäeva ühiskonnast, mis ei salli teistsuguseid. Sa pead mahtuma raamidesse, et sind aktsepteeritakse, sa pead olema igal alal parim ja sa pead andma endast alati maksimumi ja veelgi rohkem. Ja kui sa pinge all murdud ja annad ühiskonnale järele, unustad lõpuks, miks sa üldse alguses armastasid maalida, luuletada, sporti teha.. Ainult ENDA jaoks..

Näitlejad moodustasid ka mõnusa sünergia. Mulle nii meeldisid need kohad, kuidas nad Maria kätepuudutusi üksisilmi vaatasid ja siis oma käsi silitasid. See oli nii armas! Noh, ja siis muidugi need tegevused, millega nad oma päevi õhtusse saatsid. Millegipärast oli mul kohe aimdus, kust see liistude ja laastude asi pärineb. (äkki keegi oma arvustuses on seda maininud?) Ja sinna juurde veel see 'Ohhoo!' ja 'Ahhaa!'. Uku vist ikka oskab Alo Kõrvel seda õiget, 'hullumängimise', nuppu vajutada. Siis Argo Aadli valgendamine ehk jälgede kustutamine ning aeg luubis liikumine ja muidugi kõige andekam oli see täpitähtedeta rääkimine: 'olen ma mingi tuhi tuup voi kabi voi tammetoru?!' Aga arusaamatuks jäi mulle alfabeedi söömine. Kui teistel olid need tegevused seotud minevikusündmustega, siis miks Indrek Ojari oma tähestikumängu tegi? Tuli see etenduse käigus välja või olin ma jälle ametis kellegi teise jälgimisega? Idee iseenesest oli ka jällegi väga vaimukas. Eriti kui oli P-päev, siis sai süüa igasuguseid delikatesse: pizzat, pelmeene, pirukaid :)

Mina julgen küll seda lavastust soovitada. Keegi mu tuttavatest ütles et see on 'jama', aga õnneks on maitsed erivad.
Üks uus avastus oli mul eile õhtul veel: et Carla Bruni teeb päris head muusikat.

Ahjaa, kell on praegu 17:22. Kas teil on see kellaaeg juba olemas? :)