Lugu ise rääkis üksindusest ja armastusest. Mehest, kes karistuseks saadeti 'jumala poolt hüljatud kohta' kirikuõpetajaks Hiiumaale, olles enne elanud koos oma kauni naisega küllusliku elu Tallinnas. Kuid ühel hetkel muutus kõik.. vara müümine oksjonil, lapste suremine katku, saatmine Hiiumaale. Mees oli õnnelik oma Hiiumaal, kuid naine.. ihkas midagi enamat. Kuni ühel hetkel tuligi üks noor mees...
Kas tänapäeval ollakse ka valmis olema surema oma armastatu eest? Tegelikult vist ollakse, aga aeg on selline, et õnneks selliseid valikuid ei tulegi ilmselt kunagi teha, nagu keskajal. Et oled valmis timuka läbi surema, et sinu kallim saaks edasi elada. See on ju midagi imelist. Olla valmis ohverdama kõige kallim asi siin ilmas - elu - kellegi teisel nimel.
Mulle see etendus meeldis! Hea vaheldus oli näha laval midagi 'vanaaegset'. Näitlejad olid väga head. Katariina Lauk oli suurepärane ja kindlasti kavatsen ma nüüdsest silma peal hoida Robert Annuse tegemistel. Esimest korda nägin teda 'Pingis', kus ta mulle ka meelde jäi kuid siis vaatasin teda kui veel natuke noort ja kogenematut näitlejat (tegelikult ta käiski siis veel lavakas ju ja pealegi varjutasid tema ülesastumist teiste 3 professionaalse näitleja superrollid!). Aga seekord, minu arust, ei olnud sellest kogenematusest jälgegi. Ta meeldis mulle väga! Ühel hetkel üleolev ja uljas noormees, siis armastusest tulvil romantik ja lõpuks värisev ja piinatud inimvare.
Indrek Saart ja Hans Kaldojat nägin ka esimest korda oma silmaga mängimas. Ohoo ja Kaldoja saare murrak.. jumaldan saare murrakut! :)
Lõppkokkuvõttes igati meeldiv elamus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar