laupäev, 7. märts 2009

Räägitagu

Keegi ütles kord, et rääkima peab nii, et kuulaja näeks rääkija juttu, tunneks samu lõhnu, näeks samu värve, kuuleks samu helisid.
Kirjanike majas maalivad rääkivad teatritudengid kuulajaile pildi ühest „hämaravõitu“ juhtumist, kuidas sekretär taksoga töölt koju sõitis.

(Otseses kõnes kirjutatud hämaravõitu (Undi lemmiktermin!) loos "Räägivad" (kirjutatud 1948) on tegelasteks direktori sekretär Eerika, kellel oli valus kogemus Taksojuhiga; Eerika Mees, kes otsustas olla mees; nende 13-aastane tütar Lola; Kassapidaja, kellel kurvad mälestused noortest teatrigeeniustest; Marju, kelle süütuse võttis formalistlik poeet Venemaalt; Katlakütja, kes harrastab parateadusi ning unistab Pamiirist; Direktor, kes loodab hoida asjad mõistlikkuse piires; Varustaja, kes ei saa aru, miks armastusfilmid on noortele keelatud, aga sõjafilmid lubatud. Tegelasi on veelgi: Koristaja, Asedirektor, Miilits ning keegi Tundmatu, kes püüab hämaravõitu loosse selgust tuua.)

Vaatamata asjaolule, et kogu etenduse jooksul muud ei tehtagi, kui ainult räägitakse, oli seda päris põnev jälgida. Sellepärast, et näitlejad loovad kohe publikuga kontakti, jutustavad oma lugusid mööda saali ringi käies, inimeste vahel jalutades ja neile otsa vaadates.

Esietendusel juhtus ka üks naljakas viperus. Keset etendust läks elekter ära :) Ma juba kujutasin ette, et pimedus ongi etenduse osa ja ootasin südame värisedes, et kui tuled kohe jälle süttivad, seisavad näitlejad oma jubedate maskidega mu ees, vaatavad vaikides otsa ja mul jääb ehmatusest süda seisma. Aga siis hakkas mingi sebimine, lülitite klõpsimine ja ruloode ülestõmbamine, ja ma sain aru, et see oli siiski kogemata, kuigi vabalt oleks võinud selle ka lavastusse sisse panna, kuna tegu oli ju n.-ö. hämaravõitu looga ja pimedus tekitas publiku seas parajat elevust. Näitlejad ise tulid asjast väga hästi välja. Jätkasid mängu, nagu midagi polekski juhtunud ja Mait Joorits ütles veel midagi taolist et: „te võib-olla pimedas hästi ei näe aga mina olen see, kes enne .... „

Kogu 24. lend küll ei mänginud, aga endiselt meeldisid Marta Laan (Eerika) ja Mait Joorits (Varustaja), samuti ka Marko Leht (Katlakütja), Hendrik Toompere jun (Tundmatu) ja Sandra Üksküla (kassapidaja).

Kommentaare ei ole: