Õnneks jagab Vanemuine minu arvamust selle kohta, et pühapäeva hilisõhtul ei ole võimalik normaalselt teatrit vaadata ja pannud oma etendused kella 16ks.
Vanemuises olen ma tegelikult päris palju käinud. Kooli ajal. Aga.. mul ei ole sellest ajast mitte ühtegi eredat mälestust. Ainuke, kes mulle igast lavastusest alati meelde jäi, oli Rain Simmul.
"Kõik aias" ei oleks mu esimene valik Vanemuise repertuaarist, isegi mitte teine.. aga sel pühapäeval oli vaid see pakkuda ja ma otsustasin siiski minna.
Kahetsen.
See oli üks selline lavastus, mille puhul sa lahkud teatrist õlgu kehitades. Ma ei saanud mitte midagi uut juurde. Viga võis ka selles olla, et ma istusin nii kaugel ja etendus lihtsalt ei jõudnud minuni. Aga samas.. see raha ülistamise teema on minu jaoks juba läbitud. Ma olen selle enda jaoks selgeks mõelnud. See ei köida mind enam. Kui esimene vaatus oli rohkem draamaetendus, siis teisel vaatusel arvas publik, et nüüd on komöödia. Mind ei ajanud seal küll miski naerma.
Jüri Lumiste tundus ainukesena etendust nautivat. Teistes näitlejates ei näinud ma mingit erilist mängulusti. Ma istusin küll kaugel ka, muidugi. Aga sellegipoolest ei suutnud Helena Merzin mind veenda rahamuredest meeleheitel perenaisena. Hannes Kaljujärv on end ammendanud, minu jaoks. Ootasin Ott Seppa. Kahjuks oli tal jälle koomiline tegelane. Tahaks teda näha mõnes tõsises osas. Ma arvan, et ta oleks seal hea.
Ahjaa, üks asi mulle siiski meeldis: lavakujundus. Kuidagi värskendav oli näha sellist külluslikku ja romantilist lavakujundust. Viimasel ajal olen näinud rohkem tühja musta lava, tellinguid jms.
Uskumatu, kuidas kehv lavastus suudab tuju tükiks ajaks ära rikkuda. Aga võib-olla on asi ainult minus. Sügis ka ju...
Veel Vanemuise teemal: Ruja rockooperi DVD on väljas! CD100 muusikapoes nägin. Kahjuks jäi see minust riiulile maha, sest 415-kroonist hinda ei olnud ma oodanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar