Vaatamata ajaloolistele faktivigadele ja propagandale ja kõigele muule, mida sellele linateosele on ette heidetud, mulle see film meeldis. (Ajaloos pole ma niikuinii väga tugev)
Käisin kinos eelmine nädal ja nüüdseks on minu "Detsembrikuumuse" mälestused segunenud "Tuulepealse maa" ja "Nimed marmortahvliga" üheks emotsiooniderohkeks kompotiks. (Viimase vaatasingi uuesti sellepärast üle, et nii mõnigi seda "Detsembriga" võrdleb)
Film oli tõesti hollywoodilikum kui ükski Eesti film kunagi varem. Aga Hollywoodi filmide suureks plussiks on see, et seal osatakse kogu aeg põnevust hoida. Nii ka selles filmis. Vähemalt mul ei hakanud küll kordagi igav. Samuti oli seal kohustuslikuna palju actionit, vahele pikitud huumorihetked ja loomulikult.. õnnelik lõpp.
Ootan juba ammu Sergo Varest teatris mõnes peaosas. Siiani pole kahjuks õnnestunud näha.
Ja kui film telekasse jõuab, vaatan ma kindlasti veel.
Ja kui film DVD peale jõuab, vaatan veel..
"Detsembrikuumus"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar