2011 linnulennul

Tundub, et teatriblogijad on pea viimseni ära väsinud. Väga kahju. Aga noh, ega ma ise sugugi parem ei ole. No lihtsalt ei suuda end kokku võtta kirjutamiseks.

Aga et midagigi üles tähendada, panin kiirelt eelmise aasta teatrikülastustest mõned märksõnad kirja. Nimekiri on suvalises järjekorras.

“Scapini kelmused”
Elmo Nüganen. Tallinna Linnateater
Ma sain ikka südamest naerda aeg-ajalt. Just täpselt selline suvelavastus nagu peab. Natuke teravmeelset nalja, natuke lihtsat nalja, koomilised tegelased, toredad rollid, üllatused ja trikitamised. Ma kujutan ette, et neile oli see küll väga suur elamus, kes ei teadnud, et Lavakas õpivad ühed kaksikutest vennad :)

“Amy seisukoht”
Mladen Kiselov. Tallinna Linnateater
Selle lavastuse ainuke väärtus minu silmis on kahel näitlejal – Anu Lamp ja Hele Kõrve. Milline võimas ema-tütre duett-duell! Hele Kõrve ei ole just mu lemmiknäitlejate nimistusse kuulunud, kuid selle ja “Koletis kuu peal” rolliga on ta vaikselt hakanud südamesse pugema.

“Koletis kuu peal”
Madis Kalmet. Tallinna Linnateater
Rusuv. Kohe valusalt rusuv lavastus. Õnneks lõpupoole läheb helgemaks ja rõõmsamaks.

“Biloxi Blues”
Sander Pukk. Tallinna Linnateater
Minu aastaauhind läheb Sander Pukile ja trupile. Ja Rain Simmulile vahukooretort kirsiga.

“Ird, K”
Ivar Põllu. Tartu Uus Teater
Minu esimene Tartu Uue Teatri külastus. Pettuma ei pidanud küll mitte kuidagi. Nero Urke oli suurepärane ja ega Katrin Pärngi kuidagi maha ei jäänud. Meeldisid ajastute kirjeldused läbi lavakoristaja. Tükk oli vaimukas, tempokas. Väga mõnus teatrielamus!

“Võtame uuesti!”
Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper. Teater NO99
Issand, milline piin see oli! Minu taga istuvad naisterahvad lausa ruigasid naerda. Ma tundsin iga nende naeru oma kuklakarvadel ja mul hakkas järjest rohkem vastik. Ma vaatan, et neile, kellele tükk meeldinud on, ütlevad õigustuseks, et aga tegu on ju NO-teatri näitlejatega ja see teebki lavastuse heaks. Mind nad kahjuks ära osta ei suutnud. Noh, positiivse poole pealt: ma ei pidanud piletiraha kulutama, Risto Kübar teeb koomilise rolli, hea meel oli Jaak Printsi üle pika aja näha (ma pole juba päris pikalt NO-sse juhtunud, viimati vist eelmine kevad). Lavastusest meeldis enim see koht, kui nad lava taga mängisid. Just liikumise osa, kus näiteks pudelit peideti ja käest kätte anti. Tundub, et see nõudis päris kõvasti harjutamist.

“Punane”
Priit Pedajas. Eesti Draamateater
Ei saaks öelda, et meeldis. Samas ei saaks ka öelda et üldse ei meeldinud. Pärast etendust uurisin natuke Rothko kohta, vaatasin pilte tema teostest. No mitte ei mõista kunsti!

“Augustikuu”
Priit Pedajas. Eesti Draamateater
Kui aus olla, siis ei meenu mulle üldse, millest “Augustikuu” täpselt rääkis. Mingi peredraama oli. Minu jaoks oli sisu üpris igav. Aga seda ma mäletan küll, et tundsin end äärmiselt aupaklik olevat seal esimeses reas, kui minu ees laval olid Eesti teatri tippnäitlejad. Mõtted rändasid mitu korda mu enda emale, kes elab seal kaugel Lõuna-Eestis ja on Draamateatris käinud vist vaid 1-2 korda ja ilmselt ei ole mitte kunagi päriselus näinud Ita Everit. Tea, kas näebki kunagi.

“Kuni inglid sekkuvad”
Uku Uusberg. Eesti Draamateater
Lavastuses oli päris palju väga ilusaid mõtteteri, aga kahjuks ei haakunud need omavahel ühte tervikusse.

“Aeg ja perekond Conway”
Elmo Nüganen. Tallinna Linnateater
Selle lavastuse peale mõeldes, tuleb mul meelde üks raamat, mille pealkiri on “Hingele pai”. Ma pole seda raamatut küll kunagi kätte võtnud ega ei tea, millest see räägib, kuid “Aeg ja perekond Conway” jättis just sellise hea tunde hingele. Sisu poolest oli tükk kergemapoolne, mis erilist mõtteainet ei pakkunud, aga need näitlejad, need kostüümid.. See on ikka midagi erilist küll, kui istud esireas ja sinu ees seisavad pea kõik su lemmiknaisnäitlejad, kes näevad lihtsalt vapustavad välja! Erilise sooja tundega meenutan Ursula Ratasepa tegelast ja rolli.

“Marquis D’Artiste”
Hendrik Toompere jr jr. Eesti Draamateater
Nautisin näitlejatöid. Hendrik Toompere jr ja Jan Uuspõld.

“Kihvad”
Auri Jürna. VAT Teater
Lavastuslikult jäi liiga nõrgaks, kuid ometigi leidsin end veel mitu päeva hiljem tükile mõtlemas. Tõnn Lamp tegi väga hea rolli 5-aastase poisina. Jekaterina Nikolajeva oli ka hea.

“Gizzelle”
Sasha Pepeljajev. Tallinna Linnateater
Kui silme ees ja mälestustes mõlgub selline äge lavastus nagu “Margarita ja Meister”, siis on raske ootusi mitte üles kruvida. Ja kahjuks “Gizzelle” minu ootustele ei vastanud.