Kinost väljudes oli minus täiesti tühi tunne. Ma ei mõista, mille või kelle jaoks see film tehti. Hollywoodist tuleb samasuguseid ju iga päev kümneid korraga. Milleks on vaja järjekordset koopiat? Kuigi jah, ma möönan, et tõesti, film oli väga tempokas. Puudusid eesti filmile omased pikad ja venivad kaadrid mittemillestki ning ebamugavad vaikushetked. Ka üks hollywoodile kohustuslik autodega tagaajamine oli olemas, mis oli tegelikult täitsa hästi välja tulnud, minu arust. Üldsegi, kogu filmi suurimaks plussiks oligi just tehniline pool. Kiiresti vahelduvad stseenid, mitu erinevat kaadrit korraga ekraanil, palju erinevaid võttepaiku, muusika jne.
Aga loomulikult, ei saa üle ega ümber näitlejatest.. Väga õnnestunud valik on tehtud. Rasmus Kaljujärv on suurepärane ja täpselt nagu produtsent Riina Sildos ütles: "Ta ei mängi üle," põhjendab Sildos peategelase valikut. "Ja väga vähe on näitlejaid, kes suudavad kõnelda silmadega."
Samuti, nagu ma olen juba korduvalt igal pool maininud, tunduvad õnnestuvat kõik rollid Tambet Tuisul. Seekord siis „pahade“ poole peal. Äsja vanglast saabunud mitte-just-eriti-kõrge-IQga-dressi-ja-tossu-mees, kes kuritarvitab oma teismelist poolõde ning teeb äri maffiaga. Aga pätile päti palk, nagu öeldakse, ning leiab temagi oma õnnetu ja õudsa lõpu. Väga ehedalt mängitud roll.
Teismelist tüdrukut mängis Doris Tisler. Tegelikult, alguses ma talle erilist tähelepanu ei pööranud. Aga kodus vaatasin sedasama videot siin ning mulle tundus, et temagi silmad suudavad kõnelda. Valust, üksindusest, hirmust, kurbusest.
Aga millest puudu jäi, oli sisu. Ma ei saanud lahti tundest, et see kõik on kuidagi üle pingutatud. On mingi südames hea poiss, kelle unistus on arstiks saada, aga ometi läheb ta ja peksab vaeseomaks kuti, kellega ta tüdruk tantsis, narkodiileriks hakkamisest rääkimata. Või et juba teisel kohtumisel mingi tüdrukuga, avaldab ta talle igavest armastust.
Ja mis värk selle lõpuga oli?! Kellel tuleb nii loll idee, et minna kõik neljakesi koos vanglasse mingit pätti külastama, et varastatud raha üle anda?! Hallooo...
'It's a motherfucker' laulu kuulates meenub mulle Lou Reed'i 'Perfect Day' ja Trainspotting. 10 aastat tagasi oli see mu lemmikfilm. Peaks vaatama, et ehk tundub ta nüüdki veel hea? Kindlasti parem kui "Mina olin siin".
Aga vaatamata kõigele on mul siiski hea meel, et kuu aja jooksul on linastunud juba teine eesti film ning oktoobris on ju oodata veel ühte, "Detsembrikuumust". Nii et kõik pole veel läbi! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar