Üritan ikka eesti filme nii palju kui võimalik, ära näha. 'Taarka' juures oli veel teisigi põhjuseid. Nimelt on ka minus veidi setu verd, aga seda ma tavaliselt väga palju ei reklaami, sest teatavasti ei ole setud eestlaste hulgas just kõige paremas nimekirjas. Leidsin ka ühe väga hea ja põhjaliku blogi sissekande setudest ja filmist. Peale selle lugemist ei oskagi nagu enam enda poolt midagi lisada. Aga proovin ikka.
Esialgu oli suhteliselt harjumatu nii halva kvaliteediga filmi vaadata. Nagu läbi udu. Aga noh, arusaadav ju.. eesti filmi väike eelarve jms. Film ise oli setukeelne, eestikeelsete subtiitritega. Ma vahepeal ei pannud tähelegi subtiitreid, sest olen sünnist saati vanaema suust samasugust keelt kuulnud ning lapsepõlves päris pikalt ma isegi ei teadvustanud endale, et ta kuidagi teisiti räägib. Ma mõtlesin, et kõik vanaemad peavadki nii rääkima! :) Aga seda peab ütlema, et minu vanaema küll niiviisi ei ropenda, nagu filmis.
Näitlejad olid toredad. Noort Taarkat mängis Inga Salurand. Tema meeldis mulle kolmest kõige rohkem. Uljas, vallatu, lõbus. Just selline tegelane, kelle puhul ootad huviga, et mis tast filmis edasi saab ja milliseks ta vanemas eas kujuneb. Vana Taarka oli Marje Metsur ja keskmine Siiri Sisask. Viimane, kahjuks, suutis Taarka minu jaoks täiesti ebasümpaatseks tegelaseks mängida. Ma ei tahaks hästi uskuda, et Taarka päriselt ka selline hull oli. Kohati jättis peaaegu nagu metslase mulje. (Grimmiga oli ka tugevalt üle pingutatud. Kõik kolm olid näost mitte tõmmud või päevitunud vaid oranzhid.)
Veel meeldis mulle Riina Maidre, kes Taarka tütart mängis. Ainuke koht, kus ma ei suutnud ekraanile vaadata, oli see räige vägistamisstseen. Õõvastav. Üldse, kui nüüd mõtlema hakata, siis Taarka tütre Tato saatus ja tegelaskuju läks mulle isegi rohkem hinge. Lapsepõlv möödus tal koos emaga, kes teda mööda erinevaid pidusid vedas, et seal leelotades raha teenida ning isaga, keda ta harva nägi ning kes ei osanud oma lapsele seletada, miks nad koos ei ela. Teismeliseeas vägistamine ja rasedaks jäämine, mille tagajärjel ta hulluks läks.
Negatiivse poole pealt ma jagan enamuse arvamust, et stsenaarium oleks võinud paremini Taarka elulugu ja saatust välja tuua. Liiga palju keskenduti Soomereisile. Pluss see Helena Merzini mängitus Anna Raudkats. Tõesõna selline tunne, nagu ta oleks kuskilt teisest filmist korraks ära eksinud. Minu arust üks kõige napakam stseen kogu filmi juures, oli see, kui Raudkats lonksu viina jõi ja siis tuljakut unes nägi.
Aga ühesõnaga.. vaadake eesti filme! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar